Rõivas: mitut terminali ei pruugi vaja minna

Kui palju maksab kummagi veeldatud maagaasiterminali rajamine Soome ning Eestisse?

Seda on veel vara öelda, Balticconnectori hind on suurusjärgus 200 mln eurot, millest 75% maksab Euroopa Liit ning Eestil ja Soomel jääb kahe peale katta 25% ehitusest. LNG terminalide maksumused sõltuvad aga väga palju konkreetsetest tehnilistest lahendustest. Suurem terminal maksab pigem rohkem kui Balticconnector ja väiksem vähem. Räägime siiski sadadest miljonitest eurodest.

Kuhu LNG terminal Eestis rajatakse?

Asukohta pole veel otsustatud, meil on nüüd õigus väiksem terminal Eestisse ehitada. Kui Soome suurema terminali rajamiseks pole tehtud Euroopa Komisjonile 2016. aastaks avaldust, siis tekib Eestil õigus ja võimalus suurem kogu regiooni teenindav terminal ise rajada. Võib-olla ei pruugi isegi olla vajalik mitut terminali rajada.

Miks sai Eesti ikkagi õiguse rajada vaid väike terminal? Seni on olnud selge seisukoht, et see Eestit ei rahulda.

 Eesti esmane huvi on olnud mitu aastat järjest rajada võimalikult ruttu Balticconnectori toru. See suurendab Eesti energiajulgeolekut kõige rohkem. Oleme saavutanud selle, et  Balticconnector rajatakse oluliselt varem, kui nägi ette esialgne plaan. Seetõttu olime ka valmis andma Soomele võimaluse rajada esimesena suur terminal.

Kas Eesti peabki nüüd  ainult väiksema terminaliga leppima?

 Kui Soome ei suuda ettevalmistusi õigeks ajaks piisavalt kaugele viia, saab selle rajamise võimaluse Eesti. Ma arvan, et see on kokkuvõttes parim võimalik kokkulepe, mida oli praegu võimalik saavutada. Pikad läbirääkimised on toimunud juba kolm aastat, praegu on esimest korda laual käegakatsutav lahendus, mis reaalselt Eesti energiajulgeolekut suurendab.

Kuid võimalik on ka see stsenaarium, et väikest terminali ei rajatagi, kui selgub, et selleks pole vajadust?

Põhimõtteliselt on see võimalik, aga selle rajamine või mitte rajamine on siis meie enda valik. Soome on valmis toetama seda, et me rajame Euroopa Liidu vahendite toel väiksema terminali. Juhul, kui me ise otsustame, et me väiksemat terminali ei taha, sest Balticconnector suurendab meie energiajulgeolekut piisaval määral, on teoreetiliselt võimalik, et me seda ei ehita. Euroopa Liit on valmis kinni maksma vähemalt selle osa, mis teenindab laevu ehk n-ö punkerdamise osa. Kui suurelt liita sellele juurde julgeolekuvaru osa, on meie valik.

Kumb ehitatakse enne, kas Balticconnectori toru või väike LNG terminal?

Soovime, et need tuleksid üheaegselt, leppisime nüüd kokku, et mõlemad tulevad nii ruttu, kui vähegi võimalik. Julgeolekuolukord pole praegu teab mis kindel, mida kiiremini saame omale reaalse alternatiivi ühest allikast tulevale energiale, seda parem. 2015. aasta kevad on järgmine Balticconnectori ehitamiseks toetuse taotlemise tähtaeg, kui selleks ajaks pole millegipärast võimalik taotleda toetust merealuse toru ehitamiseks, sest on vaja teha veel  täiendavaid uuringuid, siis on meil õigus hakata ehitama gaasitoru Eesti pinnal Kiisa ja Paldiski vahel.